Do you know what sounds truly amazing? Eesti keel. Pole ilusamat, pole ropumat. Tartu nõuab korralikku sõnavara, kuigi sõnad, need lendavad metsade taha.
Olgem ausad see kõik oli puhta primitiivne, aga ühtlasi ka ülim kokkuhoid. Hommikul alustad ja õhtul ei lõpeta:

Korralik Karlova puitmaja. Kemmerg koridori lõpus. Plita. Kitarr. Teatriinimesed.
NII ILUS, minu hipilaager!:

Aga kassss ssssa tead, kessss ssssul külassss on käinud?:

Kinnise suuga laulupidu:

Ilmselgelt, kes seda imepillid pole omanud, pole ka elanud:

Kes tahab juua viina? Süüa peale kodus valmistatud seene kompotti? Hammustada peale sibulat? Why NOT?? Parim sakuska eile, täna ja ülehomme: pirni kompott piparmündi siirupis. JAAA! JAAA! JAA!

Püüdetult ulbib laia jõe laisal voolul roheline konn ja nii on:

Kaine peaga Shakespeare ei mängi:

Korralik inimene ei huvita kedagi, tema ei ärata hirmu ega armu. Karli see lause ei puuduta:

Ooo kuu. Ooo tähed. Ooo püha pits:

Perenaise kõri on põhjatu!:
Oo, õnnis hetk, sa viibi veel.