The real circus in Moscow's way.

Mother Russia, you know: party people, KGB... Horrifying. Jei, eile tegin ma seda, mida pole piiiiiiika aega teinud: ma vaatasin Eurovisiooni. Umbes nii 21.sajandi alguses, kui olin veel väikene tüdruk, arenemata Nokia 3210 omanik, siis oli Eurovisiooni vaatamine minu pühaks tegevuseks. Mitte lihtsalt vaatamine, vaid ka terve järgmise aasta vältel oli Eurousu levitamine täiesti reaalne. Polnud klassiõhtuid, kus poleks vatti saanud me Euro tsee-deed. Polnud klassiõhtuid, kus poleks vatti saanud mu tantsukingad. Makk läks katki!?...pole hullu kõike teadsime peast! Nüüd, mil 21.sajand on veits juba edasi läinud ja ma enam mobiilimudeleid peast ei tea, võin öelda, et mina olen vahepeal arenenud, aga Euro on ikka sama Euro ja ikka päris Euro. Aga olen ma jäägitult jätnud oma hinge Moskvasse ja seega vaatan Eurot homme ja üleülehomme. Mul. poh. ker. nah., siis on jälle aasta rahu.